Kaitsja kollases kastis

Kes on see alati heas tujus ja sõbralik valvur meie kooli ukse kõrval? Portreeloos kajastan meie kooli valvurit Toomast.

Kuidas te sattusite siia majja tööle ja kui kaua te olete meie koolis valvurina töödanud?

- Siia majja sattusin tööle täiesti juhuslikult. Peale pingelist tööd eri firmades tippjuhi tasemel, võtsin aja maha, kuid ei suutnud kodus lihtsalt ilma toimetamiseta istuda ja lugesin juhuslikult kooli koduleheküljelt kuulutust ja nii ma sattusingi siia, nüüd jookseb juba neljas aasta.

Kas te olete oma tööga rahul?

- Ühes töökohas ei tohi olla üle viie aasta, siis kaob teravus ära ja need funktsioonid mis on peaksid olema esmatähtsad, jäävad tahaplaanile. Ma olen eluaeg püüdnud igat tööd teha nii hästi kui ma saan ja nii hästi kui ma oskan. Siiamaani olen seda samamoodi teinud. Mis mulle naudingut pakub on see, et suhtlemisvajaduse katab see ametikoht mitte saja vaid tuhande protsendiliselt, sellepärast ma püüan suhelda siin maksimaalselt, tere ja head aega öeldes inimestega silmsidet pidi või juba tundes mõnda inimest ka paar sõna vahetada.

Kas teil on juhtunud mõni huvitav või tõsine juhtum siin koolimajas?

- Koolielu on nii huvitav elu, iga päev hommikust õhtuni. Ma ei pea seda ametikohta naljanumbriks üldse. Võibolla kõige tõsisem oli siis, mulle öeldi et staadionil joob noorte kamp ja ma pean neid sealt ära ajama. Ma olen harjunud alati ise hakkama saama, mu ainukene relv oli mobiil telefon, mis oli igaks juhuks kaasas, et saaks kiiresti valida mõnda numbrit kui vaja on. Tänu heale jutule me läksime väga viisakalt lahku, nad said aru mida ma tahan ja nad lubasid teine kord mitte tagasi tulla ja rohkem ma neid näinud ei ole siin.

Milline näeb välja teie tavaline tööpäev?

- Tavaline tööpäev näeb välja üks nädal ühtemoodi teine nädal teistmoodi. Mis on organismile raske, sest see ei harju eri reziimidega nii lihtsalt ära. Hommikusel vahetusel tõusel kell 5 ja järgmine nädal ma saan magama alles kell 12 või 1 öösel. Organism ei harju sellise loksutamisega mitte kuidagi ära ja kui päeval midagi teha pole, silm läheb iseenesest kinni. Päeva pooleks jagamine on natuke halb, suurt midagi ei jõua selle vaba ajaga teha. Oma asjad kogunevad tavaliselt nädalavahetusele, aga kuidagi saab ikka hakkama.

Kas te soovite midagi oma töö juures muuta?

- Praegu ei oskagi midagi välja pakkuda, eks ma olen oma ütlemised siin aastate jooksul vaikselt ära öelnud juba.

Autor: Taniel Steven Felding

Imeilus loodus ja kurikuulus Amsterdam

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi  10.a, 10.b ning 11.a klassi noored käisid ajavahemikul 27.-03.06.2017 õppeaasta lõpureisil, kus seitsme päeva jooksul reisiti läbi Rootsi, Taani, Saksamaa ning Holland. Reisi tipphetk oli saabumine Hollandi pealinna Amsterdami, kus külastati Van Gogh muuseumit, Madame Tussaud vahakujude muuseum ja kanalikruiisi.

Amsterdam on pealinnaks Hollandile, mis asub Põhja-Hollandi Provintsis. Amsterdamis elab umbes kolmveerand miljonit elanikku, kuid on siiski suutnud säilitada väikelinna miljööd. Tolerantne õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad kanalid on peamine põhjus, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas. Kuigi Amsterdamis on mereline kliima, mida mõjutab Põhjamere lähedus said õpilased terve reisi vältel nautida kaunite vaadete kõrvalt mõnusat sooja ja päikesepaistelist ilma.

Amsterdami eripäraks on see, et ta asub 2m allpool merepinda. Samuti on seal palju sisserändajaid. 1. jaanuari 2012 seisuga oli hollandlasi Amsterdami elanikest 49,5% ja sisserändajaid 50,5%. Samuti on suureks eripäraks Coffeeshop'id ehk kanepikohvikud. Neil on lubatud müüa väikestes kogustes kanepit ning nad on range järelevalve all ning maksustatud. Reeglite hulka kuulub muuhulgas 18 aasta eapiirangu range järgimine ja mitte kellelegi ei tohi müüa üle 5 grammi kanepit. Kanged narkootikumid on rangelt keelatud.

29.05 õhtul jõuti Andijki, kus kogu Hollandis viibimise ajal kolme päeva jooksul elati imearmsates 6-kohalistes bungalowmajakestes, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Väikeseid majakesi ümbritses kaunis loodus, ümber maja kepslesid ringi jänesed ning igal hommikul ärgates võis näha maad katmas udu.

Järgmisel päeval 30.05 külastati Amsterdami, kus nauditi enim Madame Tussaudi vahakuju muuseumi külastamist, sest nii mõnestki kuulsusest tema loomulikus suuruses ja olekus nägemine tekitas suurt äratundmisrõõmu ning palju elevust. Kuid kedagi ei jätnud ka külmaks kanalikruiis, kus räägiti lähemalt Amsterdami eripäradest ning üldse linna olemusest. Loomulikult said noored ka ilma õpetajateta nautida Amsterdami vanalinnas seiklemist, kauneid kanaleid ning põnevat suurlinna atmosfääri.

31.05 külastasid õpilased Volendami maalilist kaluriküla, mis on 17. sajandile iseloomulik tuulikute küla koos kõigi teiste Hollandi maineelementidega ning Zaanse-Schansi Vabaõhumuuseumi, kus oli võimalik tutvuda erinevate töökodadega. Volendamis elab umbes 21 000 elanikku. Populaarsemad töökojad olid puukingatöökoda ja juustutöökoda, kus näidati kuidas valmib kuulus Hollandi juust. Mainimata ei saa jätta arvukaid tuuleveskeid, mis Vabaõhumuuseumi pinnal ilutsesid ning kuhu sisse sai pilgu heita. Käidi ka Delftis, mis asub Lõuna-Hollandi provintsis ning oma puudega ääristatud kanalite, kuulsate ehitiste ja muuseumidega on üks Madalmaade võluvamaid linnu. Delftis elab umbes 96 200 elanikku. Pärast Defti külastamist jätkus vaba aeg Amsterdamis, kus sai pilgu heita punaste laternate tänavale ning osta veel viimased suveniirid enne Lübeckisse naasmist.

01.06 hommikul kell 6:00 olid õpilaste kotid pakitud ning raske südamega alustati tagasi kojusõitu läbi Saksamaa, Taani ning Rootsi jõudes 03.06 tagasi kodulinna Tallinnasse. Kõik nautisid reisi väga. Õpilasi valdasid reisi vältel väga ülevad emotsioonid ning seitsmepäevane bussireis, mis hirmutas alguses nii mõnegi ära ei olnud tegelikult üldse nii jube kui see alguses tundus. Bussis valitses mõnus õhkkond ning üleüldiselt kulges reis ilma ühegi takistuseta. Kõik noored olid Tallinnasse jõudes väga rõõmsad, et nad said reisi näol nii vägeva elamuse ning võtsid reisilt kaasa kindlasti unustamatud emotsioonid.

Teiste imekauniste piltidega saab tutvuda aadressil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovWkh3elFobUVzcTA

Artikkel: Kertu

Pildid: Rainer Kont-Kontson

Õpilased kohtusid Einsteiniga. (Peaaegu..)

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilased klassidest 10.a, 10.b ja 11.a käisid lõpureisl Hollandi pealinnas Amsterdamis. Amsterdamis veedeti kaks päeva, mil külastati maailmakuulsat Van Gogh muuseumi ning Madame Tussaudi vahakujude muuseumi. Mõlemal päeval oli õpilastel vabaaeg, et iseseisvalt tutvuda linna võludega.

Amsterdamis elab umbes 800 000 elanikku, aga linn on sälitanud väikelinna õhkkonna. Tolerantne õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad kanalid on peamine põhjus, miks Amsterdam on populaarne külalistele kui ka kohalikele. Oletatavasti vabastati linna ala mere alt alles 10. sajandi lõpul. Amsterdam tekkis 13. sajandil kalurikülana. Amsterdami mainitakse esmakordselt 27. oktoobril 1275, kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati tollimaksudest sildade ületamisel ja lüüside läbimisel ning seda loetakse linna sünnipäevaks. Amsterdam kasvas tänu kaubandusele Hansa liidu linnadega kiiresti ja 16. sajandi alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. Kaheksakümneaastase sõja käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks.

Madame Tussaudi muuseum avati esimest korda 1970. aastal. Seal said õpilased aega veeta koos vahast tippsportlastega nagu Rafael Nadal, David Beckham, Lionel Messi, poplauljatega nagu  Elvis Presley, Bob Marley, Michael Jackson, Robbie Williams,  Beyoncé, Adele, Justin Bieber,  Taylor Swift, Ariana Grande, maailmakunsti suurtegijatega nagu Albert Einstein, Pablo Picasso, Salvador Dali või superkangelastega nagu Kapten Ameerika, Raudmees, Hulk ja Ämblikmees. Kõik kuulsused olid nende loomulikes suurustes ja olekutes.

Tutvu ülejäänute kuulsustega aadressil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovYll4ejRCYXFSMGs

Artikkel ja pildid: Reinhard

Jalutuskäik Lübeckis

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kolm klassi 10.a, 10.b ning 11.a käisid koos õppeaasta lõpureisil seitsme päevasel bussireisil Amsterdamis. Enne Amsterdami tutvuti ka Saksamaa linna Lübeckiga.

Lübeck asub Saksamaal  Schleswig-Holsteini liidumaal, Läänemere Lübecki lahe kaldal, Trave jõe kaldal. Lübeck asustati 1143.  aastal Saksi hertsogi Heinrich Lõvi vasalli Holsteini krahvi Adolf II poolt. Lübeck oli varakult juba tähtis kaubanduse linn ning Lübeck oli alates 14. Sajandist Hansa Liidu pealinn. Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linn on tuntud ka enda toodetava martsipani poolest.

Eesti linnadel ja Lübeckil olid tihedad kaubanduslikud suhted, millega kaasnesid kultuurilsed mõjutused.  Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti alusel ehitati aga Narva raekoda. Lübeckist pärit kaupmees Heinrich von Glehn tegutses Eestis. Tartusse 1810. aastal kooli rajanud Johann Martin Asmuss oli ka pärit Lübeckist. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset Tallinna kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker Melchior Wakenstede- Tartu Jaani kiriku üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal pandi Jaani kiriku kõrval asuva jalakäijate tänava nimeks Lüübeki tänav.

Lübecki Vorwerkeri kalmistul asub II maailmasõjas surnud eestlastele püstitatud mälestusmärk: Lübecki eestlaste mälestusmärk.

Õpilased tutvusid Lübeckis lähedamalt kuulsa Niederregger´i martsipanimuuseumiga. Niederregger´i martsipanitöökoda avati 1. märtsil 1806 Johann Georg Niedereggeri poolt. See oli pere sisene firma. 19. Sajandil muutus martsipan väga populaarseks ka tavakodanike seas, algul sai lubada ainult kuninga pere seda maiustust.

Linnaeksursioonil tutvuti veel pealiskaudselt Lübecki Ajaloolise keskusega, Neitsi Maarja kirikuga, Raekojaga, Peetruse kirikuga ja Salzspeicheri soolalaoga.

Rohkem pilte Lübecki ekskursioonist leiad aadressil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovS2hZVXFkbjk1VmM

Artikkel ja pildid: Reinhard

Oh neid eksamiaegu!

Eile oli kauaoodatud 1.juuni, mis ei tähendanud vaid ainult suve kättejõudmist, aga ka 9. klassi eesti keele eksamit. Eksam algas ametlikult kell 10.00 ja lõppes 13.00. Küsitlesin õpilasi peale eksamit ning vastused, mida ma neilt sain, sarnanesid üksteistele väga. Õpilaste jaoks oli eksam lihtsam kui nad ette olid kujutanud. Kõik arvasid, et saavad hindeks kas 5 või 4. Õhkkond ning tuju oli positiivne ning esmamulje hea. Kirjandi teemaks oli "Teaduse ja tehnika arengu mõju ühiskonnale". Mõned õpilased väitsid, et kirjandit oli väga hea kirjutada ja et ideid ainult jäigi tulema, aga samas teised jälle ütlesid, et alguses oli väga raske kirjutada, kuid kui mõte sai jooksma, enam teda ei pidurdanud miski. Kõkkuvõtteks on kerge öelda, et õpilastel läks hästi, tuju oli hea ning nüüd jääb ainult tulemuste ootamine. Järgmine eksam on juba 7. juunil ning selleks on matemaatika. Viimane eksam, milleks on valikeksam, toimub 13.juunil ja need, kes valisid inglise, vene või saksa keele eksami, peavad ilmuma kaheks päevaks teadmisteproovile, ehk 13. ning 14. juunil.

Kuna inimesed olid üsna häbelikud, saime kaamera ette vaid ühe julge.

Õnnelik eksamitegija, kellel näos näha pingelangust.

Artikkel ja pilt: Laura

Selle aasta viimane showdown

31. mail toimus enne suvele minekut meie koolis spordipäev, mis oli täis emotsioone. Tehti kaks võiskonda, mis koosnesid mõlemast 11. klassi õpilastest ja osadest 10. klassi õpilastest. Alustati korvpalliga, kus võitis see võistkond, kes viskas palli kõige rohkem korvi 5 minuti jooksul. See ei olnud tavaline korvpall, vaid võimla keskelt jagunes võimla kaheks pooleks, kus ühel pool oli üks võistkond ja teisel pool teine. Seisti hanereas, poisid ja tüdrukud eraldi ridades, ja visati korvi. Teiseks võistlusalaks oli hüppenööriga jooks. Võistkonnad jaotati nii et, oleks ühel pool 7 poissi ja 7 tüdrukut. See oli teatejooksulaadne võistlus, ainult et pidi hüppenööriga jooksma. Kolmandaks oli kotijooks. Neile anti riidest kott ja pidid sellega ühest võimla otsast teisele hüppama. See osutus vist kõige raskemaks, kuna see kott libises põrandaga kokkupõrkel. Üks õpilane kukkus armetult, kuid ta jäi terveks ja jooksis kotijooksu edasi. Neljandaks oli õhupalli jooks, kus pidi õhupalli käega ühelt poolt teisele poole viima ning andma teisele õpilasele, seejuures nii, et õhupall ei tohtinud maha kukkuda. Viiendas võistlusalas pidid õpilased olema paarilisega ühe hularõnga sees ja jooksma. Asi ei olnud nii lihtne kui tundub, kuna tuli teha koostööd, et olla kiired. Viimaseks alaks oli mäng nimega üle saare. Neil oli kaks hularõngast, ühe sees seisti, pandi selja taga olev rõngas endale ette, astuti selle sisse ning protsess kordus. Peale seda selgus, et esmakordselt päeva jooksul oli võistkondade vahel viik ning tehti veel üks võistlus. Mõlemast võistkonnast valiti üks tüdruk ja üks poiss. Korvpall pandi nende vahele ja käed pidid selja taga olema. Nad pidid minema ühest otsast teise, tiiru tegema ümber torbiku ja siis tagasi. Võitja meeskond sai kommi. Õpilaste sõnul oli see väga lõbus ja tore spordiüritus.

Vaata rohkem pilte klõpsates lingil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovS1VkbnJuUVlzZlk

Pildid ja artikli autor: Laura

Väikesed asjatundjad

Oli reedene kooli päev, mil lapsed võtsid kooli oma vanu asju. Nad pidid kooli tooma kõige vanema asja, mis neil kodus oli. Nad võtsid kooli igasuguseid asju: roostes kaalu, vana kella, roostes hobuseraua, vanaema heegeldatud rohelise ussi, vanavanemtate kooli raamatuid. Küsitledes neid õpilasi, et miks nad vanu asju pidid kooli tooma siis keegi täpselt ei teadnud, suurem osa vastas, et ei tea miks nad tõid vanu asju kooli, teised aga, sest õpetaja käskis ja kolmandad vastasid, et neil oli vanaaja teema.  Lapsed oli väga rõõmsad, et ma neid küsitlesin ja kui küsisin kas nendest ja nende vanast asjast võib pilti teha siis kõik vastasid rõõmsalt jah.  

Artikkel: Miryam C.