Õpilased kohtusid Einsteiniga. (Peaaegu..)

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilased klassidest 10.a, 10.b ja 11.a käisid lõpureisl Hollandi pealinnas Amsterdamis. Amsterdamis veedeti kaks päeva, mil külastati maailmakuulsat Van Gogh muuseumi ning Madame Tussaudi vahakujude muuseumi. Mõlemal päeval oli õpilastel vabaaeg, et iseseisvalt tutvuda linna võludega.

Amsterdamis elab umbes 800 000 elanikku, aga linn on sälitanud väikelinna õhkkonna. Tolerantne õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad kanalid on peamine põhjus, miks Amsterdam on populaarne külalistele kui ka kohalikele. Oletatavasti vabastati linna ala mere alt alles 10. sajandi lõpul. Amsterdam tekkis 13. sajandil kalurikülana. Amsterdami mainitakse esmakordselt 27. oktoobril 1275, kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati tollimaksudest sildade ületamisel ja lüüside läbimisel ning seda loetakse linna sünnipäevaks. Amsterdam kasvas tänu kaubandusele Hansa liidu linnadega kiiresti ja 16. sajandi alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. Kaheksakümneaastase sõja käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks.

Madame Tussaudi muuseum avati esimest korda 1970. aastal. Seal said õpilased aega veeta koos vahast tippsportlastega nagu Rafael Nadal, David Beckham, Lionel Messi, poplauljatega nagu  Elvis Presley, Bob Marley, Michael Jackson, Robbie Williams,  Beyoncé, Adele, Justin Bieber,  Taylor Swift, Ariana Grande, maailmakunsti suurtegijatega nagu Albert Einstein, Pablo Picasso, Salvador Dali või superkangelastega nagu Kapten Ameerika, Raudmees, Hulk ja Ämblikmees. Kõik kuulsused olid nende loomulikes suurustes ja olekutes.

Tutvu ülejäänute kuulsustega aadressil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovYll4ejRCYXFSMGs

Artikkel ja pildid: Reinhard

Jalutuskäik Lübeckis

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kolm klassi 10.a, 10.b ning 11.a käisid koos õppeaasta lõpureisil seitsme päevasel bussireisil Amsterdamis. Enne Amsterdami tutvuti ka Saksamaa linna Lübeckiga.

Lübeck asub Saksamaal  Schleswig-Holsteini liidumaal, Läänemere Lübecki lahe kaldal, Trave jõe kaldal. Lübeck asustati 1143.  aastal Saksi hertsogi Heinrich Lõvi vasalli Holsteini krahvi Adolf II poolt. Lübeck oli varakult juba tähtis kaubanduse linn ning Lübeck oli alates 14. Sajandist Hansa Liidu pealinn. Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linn on tuntud ka enda toodetava martsipani poolest.

Eesti linnadel ja Lübeckil olid tihedad kaubanduslikud suhted, millega kaasnesid kultuurilsed mõjutused.  Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti alusel ehitati aga Narva raekoda. Lübeckist pärit kaupmees Heinrich von Glehn tegutses Eestis. Tartusse 1810. aastal kooli rajanud Johann Martin Asmuss oli ka pärit Lübeckist. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset Tallinna kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker Melchior Wakenstede- Tartu Jaani kiriku üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal pandi Jaani kiriku kõrval asuva jalakäijate tänava nimeks Lüübeki tänav.

Lübecki Vorwerkeri kalmistul asub II maailmasõjas surnud eestlastele püstitatud mälestusmärk: Lübecki eestlaste mälestusmärk.

Õpilased tutvusid Lübeckis lähedamalt kuulsa Niederregger´i martsipanimuuseumiga. Niederregger´i martsipanitöökoda avati 1. märtsil 1806 Johann Georg Niedereggeri poolt. See oli pere sisene firma. 19. Sajandil muutus martsipan väga populaarseks ka tavakodanike seas, algul sai lubada ainult kuninga pere seda maiustust.

Linnaeksursioonil tutvuti veel pealiskaudselt Lübecki Ajaloolise keskusega, Neitsi Maarja kirikuga, Raekojaga, Peetruse kirikuga ja Salzspeicheri soolalaoga.

Rohkem pilte Lübecki ekskursioonist leiad aadressil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovS2hZVXFkbjk1VmM

Artikkel ja pildid: Reinhard

Oh neid eksamiaegu!

Eile oli kauaoodatud 1.juuni, mis ei tähendanud vaid ainult suve kättejõudmist, aga ka 9. klassi eesti keele eksamit. Eksam algas ametlikult kell 10.00 ja lõppes 13.00. Küsitlesin õpilasi peale eksamit ning vastused, mida ma neilt sain, sarnanesid üksteistele väga. Õpilaste jaoks oli eksam lihtsam kui nad ette olid kujutanud. Kõik arvasid, et saavad hindeks kas 5 või 4. Õhkkond ning tuju oli positiivne ning esmamulje hea. Kirjandi teemaks oli "Teaduse ja tehnika arengu mõju ühiskonnale". Mõned õpilased väitsid, et kirjandit oli väga hea kirjutada ja et ideid ainult jäigi tulema, aga samas teised jälle ütlesid, et alguses oli väga raske kirjutada, kuid kui mõte sai jooksma, enam teda ei pidurdanud miski. Kõkkuvõtteks on kerge öelda, et õpilastel läks hästi, tuju oli hea ning nüüd jääb ainult tulemuste ootamine. Järgmine eksam on juba 7. juunil ning selleks on matemaatika. Viimane eksam, milleks on valikeksam, toimub 13.juunil ja need, kes valisid inglise, vene või saksa keele eksami, peavad ilmuma kaheks päevaks teadmisteproovile, ehk 13. ning 14. juunil.

Kuna inimesed olid üsna häbelikud, saime kaamera ette vaid ühe julge.

Õnnelik eksamitegija, kellel näos näha pingelangust.

Artikkel ja pilt: Laura

Selle aasta viimane showdown

31. mail toimus enne suvele minekut meie koolis spordipäev, mis oli täis emotsioone. Tehti kaks võiskonda, mis koosnesid mõlemast 11. klassi õpilastest ja osadest 10. klassi õpilastest. Alustati korvpalliga, kus võitis see võistkond, kes viskas palli kõige rohkem korvi 5 minuti jooksul. See ei olnud tavaline korvpall, vaid võimla keskelt jagunes võimla kaheks pooleks, kus ühel pool oli üks võistkond ja teisel pool teine. Seisti hanereas, poisid ja tüdrukud eraldi ridades, ja visati korvi. Teiseks võistlusalaks oli hüppenööriga jooks. Võistkonnad jaotati nii et, oleks ühel pool 7 poissi ja 7 tüdrukut. See oli teatejooksulaadne võistlus, ainult et pidi hüppenööriga jooksma. Kolmandaks oli kotijooks. Neile anti riidest kott ja pidid sellega ühest võimla otsast teisele hüppama. See osutus vist kõige raskemaks, kuna see kott libises põrandaga kokkupõrkel. Üks õpilane kukkus armetult, kuid ta jäi terveks ja jooksis kotijooksu edasi. Neljandaks oli õhupalli jooks, kus pidi õhupalli käega ühelt poolt teisele poole viima ning andma teisele õpilasele, seejuures nii, et õhupall ei tohtinud maha kukkuda. Viiendas võistlusalas pidid õpilased olema paarilisega ühe hularõnga sees ja jooksma. Asi ei olnud nii lihtne kui tundub, kuna tuli teha koostööd, et olla kiired. Viimaseks alaks oli mäng nimega üle saare. Neil oli kaks hularõngast, ühe sees seisti, pandi selja taga olev rõngas endale ette, astuti selle sisse ning protsess kordus. Peale seda selgus, et esmakordselt päeva jooksul oli võistkondade vahel viik ning tehti veel üks võistlus. Mõlemast võistkonnast valiti üks tüdruk ja üks poiss. Korvpall pandi nende vahele ja käed pidid selja taga olema. Nad pidid minema ühest otsast teise, tiiru tegema ümber torbiku ja siis tagasi. Võitja meeskond sai kommi. Õpilaste sõnul oli see väga lõbus ja tore spordiüritus.

Vaata rohkem pilte klõpsates lingil: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovS1VkbnJuUVlzZlk

Pildid ja artikli autor: Laura

Väikesed asjatundjad

Oli reedene kooli päev, mil lapsed võtsid kooli oma vanu asju. Nad pidid kooli tooma kõige vanema asja, mis neil kodus oli. Nad võtsid kooli igasuguseid asju: roostes kaalu, vana kella, roostes hobuseraua, vanaema heegeldatud rohelise ussi, vanavanemtate kooli raamatuid. Küsitledes neid õpilasi, et miks nad vanu asju pidid kooli tooma siis keegi täpselt ei teadnud, suurem osa vastas, et ei tea miks nad tõid vanu asju kooli, teised aga, sest õpetaja käskis ja kolmandad vastasid, et neil oli vanaaja teema.  Lapsed oli väga rõõmsad, et ma neid küsitlesin ja kui küsisin kas nendest ja nende vanast asjast võib pilti teha siis kõik vastasid rõõmsalt jah.  

Artikkel: Miryam C.

Tähelepanu! Valmis olla! Start!

Maikuu viimane päev saadeti koolis mööda ühe koolitunni pikkuse spordipäevaga sportlike võistlusi tehes. Algselt plaanitud õues toimuv üritus, tuli kehva ilma tõttu ümber kolida saali.

Spordipäev oli suunatud 10. ja 11. klassidele kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rumi ja Sirje Volmeri eestvedamisel. 31. mail algas see kell 12:45  poiste ja tüdrukute ülesrivistamisega. Seistes silmitsi faktiga, et kohale tulnud gümnasiste oli märgatavalt vähem plaanitust, otsustati moodustada sega võistkonnad, mis koosnes poistest ja tüdrukutest erinevatest klassidest. Kokku moodustati kaks võistkonda.

Järgnesid mitmed proovilepanevad võistlused aja peale kahe tiimi vahel, mis hõlmasid kiirust, täpsust, koostööd, nutikust ja tabavust.

Kõigepealt alustati vabavisetega, kus võitjaks osutus enim viskeid korvi saanud võistkond. Peale seda tuli õpilastel joosta hüppenööriga samaaegselt hüpates, sellele järgnes ka kotijooks. Enim raskusi paistsid valmistavat harjutused, millest üheks oli õhupalli kõksimine õhus ning teiseks kahe hularõngaga edasi liikumine, kusjuures pidid mõlemad jalad olema esmalt ühe rõnga sees.

Võistluste lõpuks avastati, et võistkonnad olid olnud äärmiselt tasavägised, kuna punktide seis oli viigis. Viigi elimineerimiseks esitasid õpetajad gümnasistide mõlema tiimi seast kahele valitule lisaülesande, kus paar pidi korvpalli enda vahel hoides, edasi liikuma. Võitja võiskonda ühe kommiga.

Spordipäeva lõppedes, võis gümnasistide nägudelt väljalugeda rõõmu ja rahulolu, sest õppeaasta viimane koolipäev oli möödasaadetud vahvate ning sealjuures sportlike seltskonna ülesannetega.

Maikuu lõppedes, tahaks antud kuu meediatiim soovida kõikidele meeleolukat ja tegevusterohket suvevaheaega ning edu edaspidises koolitöös!

Vaata pilte aadressil https://drive.google.com/drive/folders/0BzSOHgZQfUWFeXR2bzloQlYyM2M

Artikkel: Jennifer V & Sandra V

Fotod: Jennifer V

Koolipäev,,Kalevala" ja soome keelega

28. veebruaril toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis soome keele päev, kus tegid etteasteid soome keele valikaine valinud õpilased. Etteastete hulka kuulusid Soome kultuuri näitemängud kui ka laulu- ja tantsuetteasted. Üritusel olid kohal ka Soome instituudi ametnikud, mille programmijuht Anna Laine rääkis meie kooli õpilastele eeposest ,,Kalevala". Žürii andis ürituse lõpus osalejatele tiitleid ja auhindu suurepäraste esituste eest. Vahepalaks esines üllatusesinejana eelmise soome keele päeva võitnud 12.klass.

Rohkem pilte leiate aadressilt

https://www.dropbox.com/sh/4654kuagwy2t425/AAAF54otw7xrjaveX-7krJtka?dl=0

Fotograaf ja artikkel Jaana P.