Raamatukogus tohib skaipida?!

09.03 osalesid meie kooli saksa keelt kõnelevad õpilased “Skype raamatuklubi” kohtumises, mis toimus Liivalaia raamatukogus. Osalejateks olid Eesti ja Saksa õpilased, kes jagasid oma mõtteid ja emotsioone kirjaniku Jim Ashilevi romaani “Kehade mets” esimese peatüki kohta. Ka kirjanik ise võttis kohtumisest osa. Suhtlemine toimus saksa ja inglise keeles Skype’i teel.

Jim Ashilevi on eesti kirjanik, lavastaja ja näitleja, kes aastast 2013 on Von Krahli Teatri liige. “Kehade mets” on kirjaniku teine romaan, mis räägib armastuse otsingutest. 2015. aastal sai antud teos Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha.

Õpilased olid eelnevalt teose esimese peatüki tunnis läbi lugenud ning vastanud teksti kohta küsimustele. Kohtumise käigus lugesid õpilased ühe lõigu oma emakeeles teistele ette. Selle alusel võrreldi kahe keele omapärasusi ning julgemad võisid proovida ka paari võõrkeelse keeleväänaja hääldamist. Mõlema riigi õpilased jagasid enda mõtteid ja arvamusi loetud raamatu peatüki kohta ning esitasid grupitööna valminud plakateid. Kõige huvitavam osa oli aga küsimustevoor, kus kirjanik rääkis romaani kirjutamise aspektidest, enda hobidest ning loomingust.

Autor: Evelyn

Mis toimus aulas? Mehine? Hein? Saar?

07.03 külastas meie kooli kirjanik Mehis Heinsaar, kes jagas gümnasistidega mõtteid omapärasest maailmavaatest, tutvustas õpilastele enda teoseid ning luges ette ka paar katkendit. Kohtumine algas meie kooli 12. a klassi poiste poolt valminud videoga “Rebased”, mis tõi paljudele naeru suule.

Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, “endine lillekülalane”, kes on kirjutanud juba 8 raamatut, 30 lühijuttu ning ühe luulekogu. Tema teosed on pälvinud mitmeid auhindu, saanud Eesti kirjandusmaailma suursündmusteks ning on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema tuntumad teosed on “Vanameeste näppaja” ja “Härra Pauli kroonikad”.

Heinsaare sõnul, on ta inspiratsiooniallikateks tihtipeale Eesti mereäärsed alad ning kaunid saared. “Mere ääres on minu meka ja vabaõhu kirik,” jagab ta oma mõtteid. Samuti võtab ta mõnikord ideid ka oma unenägudest.

Kirjaniku esimeseks tõeliseks lugemiselamuseks oli Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”. Heinsaare enda teosed käsitlevad tavaliselt vastuolulikke ja omapäraseid teemasid, mis on alguse saanud tema sürrealistlikust maailmapildist.

Üritus lõppes küsimustevooruga, kus said kõik soovijad kirjaniku käest küsida erinevaid küsimusi. Näiteks küsiti tema käest, et milline on olnud tema lemmik auhind, mille peale ta vastas, see oli üks kruus mille sisse oli pandud roosa ujumislest, mis oli auhind ühelt Prantsusmaa koolilt. Veel küsiti, et kas tal on olnud hobisid või on ta hoopis kogunud midagi põnevat. Sellele küsimusele vastas ta, et korjas kunagi kommipabereid ja marke. Ta mäletas kuidas tema nooruspõlves olid just need välismaalt toodud margid kõige väärtuslikumad, nagu uues Eesti filmis Sangarid. Ta oli ka noorena tegelenud kergejõustikuga ning üritanud isegi olümpiale pääseda, kuid jäi kahjuks võistlustel kolmandale kohale.

Lõpetuseks sai kirjanik ka kingiks meie kooli kruusi ja muid meeneid, mis talle meil külas käigu kindlasti meelde jätab.

Täname kirjanikku niivõrd huvitava kohtumise eest!

Artikkel: Evelyn ja Kristi
Pildid: Evelyn

TLG vilistlane müristab bändiga Tallinna klubides

Karl Hannes Veskus lõpetas edukalt Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 2016.aastal ja nüüd õpib Tartu Ülikoolis matemaatikat. Oma kooliaastate vältel oli Karl Hannes koolibändi põhiliige. Ta on olnud trummar üle kümne aasta ja kinnitab, et just selle pilli mängijad on eriti nõutud. Hetkel tegutseb Karl Hannes bändiga Riser. Nad on tänaseks vallutanud juba mitmed lavad: Pikne baar, F.U.B.A.R., Rock Cafe jt. Allpool olevas intervjuus vastab Karl Hannes, kas ja, kuidas mõjutab muusikategemine õpinguid ja, kuidas on gümnaasium tegelikult seotud noorte tulevikuga.

Kuidas ülikool on võrreldes gümnaasiumiga?  Kas vahepeal tuleb gümnaasiumi igatsus peale?

No see on selline kahe otsaga asi. Kindlasti on ülikool palju huvitavam kui seda oli gümnaasium ning seda just sellepärast, et kõik ained, mida õpid valid sa ise. Juba eriala valides ei tule ju pähegi, et minna ülikooli õppima seda, mis endale kohe üldse ei meeldi, ja isegi kui oma eriala kohustuslikus õppekavas on mõni aine, mis kohe üldse ei meeldi, siis on võimalik see asendada mõne teise (samaväärse) meeldivamaga. Muidugi motiveerib veel ka see, et sind ümbritseb palju sarnaste huvidega ja õpihimulisi inimesi, mis tekitab mõnusa õhkkonna. Samas ei saa öelda, et see ainult lust ja lillepidu oleks, koormus on kordades suurem kui gümnaasiumis ning mida aeg edasi, seda südamelähedasemaks saab lause "Tudengil ülikooli välist elu ei ole," sest kogu vaba aeg kulub järgmiseks päevaks või nädalaks valmistumisele.

Kuidas jõudsid bänditegevuseni? Kas oli koolibändist abi?

Bänditegevus kui selline algaski koolibändist, mis erinevate liikmetega tegutses vist lausa 5 aastat. Aga kuna koolibänd juba oma olemuselt on üpris habras koosseis (keegi lõpetab kooli, kellegagi pole päris sarnane muusikamaitse, motivatsiooni ja oskuste erinevad tasemed), siis mingi hetk tekib ikka tahtmine n-ö "päris asja" teha. Mingi hetk võtsingi ette ja panin muusikute foorumisse kuulutuse, et otsin bändi, ning sealt hakkas asi vaikselt arenema. Kuna koolibändi koosseis koguaeg vahetus, siis oli see äärmiselt hea võimalus harjutada erinevaid žanreid ning uute muusikutega kokkumängu. Pidevad aktustel esinemised muidugi õpetasid lavanärviga toime tulema ning palju-palju muid kasulikke oskuseid-teadmiseid veel.

Millist muusikat teete ja miks just seda?

Kui võtta otse Riseri kodulehelt (https://www.facebook.com/RiserEst/) tutvustus lahti siis vaatab seal vastu järgmine sisu: "Riser on bänd, kes toodab vanakooli Thrash ja Heavy Metal muusikat kergelt progelikus võtmes, vahel eksib ka mõni Hard Rock stiilis lugu bändi loomingusse."
Ma usun, et see ongi enamvähem täpselt see, mida me teeme. Enamasti thrashilik metal, kuhu sisse on visatud kõike muud, mis parajasti endale meelepärane on. Ja miks, eks samal põhjusel miks üldse keegi midagi teeb, sest meeldib. Kogu bänd on üles kasvanud raskemat muusikat kuulates ning kõige suuremateks mõjutajateks on olnud oma aja suured thrashi bändid. Näiteks Metallica, Megadeth ja Slayer, et nimetada mõned.

"Bänd on teine perekond." Kas see lause kehtib ka sinu kohta?

Eks ikka kui kellegagi iga nädal mitu aastat koos muusikat teha ja esineda, siis mingisugune side nendega tekib. Kas just nagu teine perekond, seda ma ei tea, pigem on see selline omamoodi moodustis, mida ei saagi muud moodi nimetada kui bänd. Seda emotsiooni on keeruline edasi anda või millegagi üldse võrrelda, see on miski mida peab ise kogema.

Pildid ja intervjuu: Agnia

2. Trimester sai lõpu kaunite kogunemistega

Kevade saabumise ja 2. trimestri lõpuga seoses toimusid reedel, 03.03.2017, saalis pidulikud kogunemised. Need olid neljas vahetuses: 1. – 2., 3. – 4., 5. – 7., 8. – 9. klassid. Ainult viitele õppijad said tunnistuse juba aulas kätte, direktorilt tugeva käepigistuse ja kaasõpilastelt aplausi. Laval esinesid mudilaskoor ja poiste duo. Tunnistusi jagasid direktor Jaan Paas, tema asetäitja Tiina Stamm ja huvijuht Marje Nurk. Kogunemised lõpetasid direktori kiitvad sõnad kõigile õppuritele ja nende õpetajatele.

 Pildid: Kevin ja Kerli

Artikkel: Kerli

Kui lumi pole punane, siis ta värvitakse punaseks

1.märtsil käisid 11.b ja 12.klassid kinos Artis, vaatamas  Aljona Suržikova dokumentaalfilmi „Lumi punasel lagedal“. Film rääkis sellest, kuidas aastal aastal 2009 hakkasid Sochis ettevalmistused Sochi 2014 Olümpiamängudeks. Valitsus valis koha ja kedagi ei huvitanud, mis saab väikesest eestikeelsest külast ja kaunist loodusest.

Film oli julm ja otsekohane lugu inimestest, kes olid sunnitud loobuma oma erakordsusest, oma kodudest, mida nad olid aastatega üles ehitanud ja maast, mida olid juba mitu pere põlvkonda harinud. Neil ei olnudki võimalust võidelda võimude ja mitme ametnike kihiga, kes nägid nende ainulaadses külas ainult numbreid ja õigeid tuuleroose.

Režissöör oli kogunud materjali 7 aastat ja sellest valmis 46 minutiline teos. Kaadrid olid väga erinevad, oli palju positiivseid hetki: Laulupidu, eestikeelne laulukoor, millega inimesed püüdsid säilitada ja pärandada eesti keelt, esines mitmeid rusuvaid ja väga emotsionaalseid momente: vanurid olid kindlad, et nad surevad enne Olümpiamänge ja ei näegi, miks nende imeline, lausa muinasjutuline maa tehti külmaks ja tühjaks. Kõik need hetked kokku moodustasid ühe harmoonilise ja traagilise töö, mis on kindlasti väärt vaatamist ja annab üsna palju mõtlemisainet igaühele.

 Foto, artikkel: Agnia 

Ein Interview mit einer Deutsch ehk intervjuu sakslasega

Autorid: Kristina N., Sandra B., Alina K.

Portreelugu: Carmen Victoria Virkunen

Carmen tuli meie kooli 11.klassi eelmise aasta sügisel. Otsustasin teha portreelugu just Carmenist, sest ta on tagasihoidlik, kuid taibukate ideede ning säravate mõtteteradega silma jäänud neiu.  

Kooliväliste ürituste väärtustamine

Carmen Victoria on käinud varasemalt Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Tallinna Ühisgümnaasiumis. ,,Arvan, et iga kool on omamoodi ja igas koolis on omad plussid kui ka miinused. Kõige suurema erinevuse, mille oskaksin hetkel Lilleküla puhul välja tuua oleks see, et õpetajad viivad palju oma ideid ellu ning korraldavad õpilastele erinevaid üritusi või ka teatris, kinos käimist, muuseumite külastusi,’’ räägib Carmen.

Kultuurne vaba aja sisustamine

Carmen on tegelenud tantsimisega, lauatennisega ning ka näitlemisega. ,,Hetkel kindel hobi puudub. Oma vaba aega veedan palju sõprade ning pere seltsi, õhtuti meeldib aega sisustada raamatute lugemisega,’’ räägib neiu. Lisaks koolis ettenähtud külastustele, soovib Carmen ka iseseisvalt käia kord kuus teatris, muuseumis või kinos.

Tulevik kultuurivaldkonnas?

,,Hetkel on päris raske öelda, kus ma ennast 10.aasta pärast näen, kuna elul on alati pakkuda midagi uut ja ma pole täielikult 100% mõelnud, mida ma edasi õppima lähen,’’ ütleb Carmen. Üheks valikuks on tal edasi tegeleda näitlemisega, kuid on ka mitmeid varuvariante, üheks näiteks sisekujundaja. ,,Mulle meeldib tegeleda näitlemisega, tänu näitlemisele olen palju uusi asju õppinud, kuidas näiteks tekste paremini analüüsida. Samuti saan proovida erinevaid karaktereid ja alati õppida midagi juurde, see pakub mulle väljakutseid.’’

Koolis õpitu rakendamine väljaspool kooli

Neiu arvates on loomingulisi aineid õppekavas piisavalt. Kuid siiski arvab ta: ,,Sellised ained nagu kehaline kasvatus, kunst ja teised loomingulised ained ei peaks olema hindelised, aine on kas arvestatud või mitte arvestatud. Väljaspool kooli on Carmenil ikka toredaid äratundmishetki, kui koolis õpitu ning nö päris elu kattuvad.

Avatud mõtlemine tuleviku suhtes

,,Minu elueesmärk on maailma avastada, ringi reisida erinevates kohtades nii palju kui elu võimaldab ning tegeleda endale meelepäraste ja väljakutsuvate huvialadega. Üritan elada päev korraga, sest iga päev avastan uusi asju ja kunagi ei või teada, mis järgmine päev tuua võib.’’

Soovitus kaasõpilastele

,,Tegeleda sellega mis endale meeldib ja kindlasti mitte kohe alla anda.’’