„Näitlejaks ei pea hakkama, näitleja peab olema.“

24. novembril külastas meie tundi Marika Vaarik koos No99 dramaturgi E. Epneriga ja „Plekkrummi“ saatejuhi J. Hellermaaga. Nad käisid rääkimas lavastuse „Ema Gourage“ kohta, mida klassis viibinud 14. novembril, No99 teatris, vaatamas käisid. Hiljem õnnestus ka teha lühike intervjuu Marika Vaarikuga. 

Küsimustele, miks ta on näitleja ja miks on hea olla näitleja vastas Vaarik: „Tundub jube lihtne küsimus ja samas jube raske küsimus. Selline loomingu otsimine elus, ega selleks ei pea olema ilmtingimata näitleja, et tegeleda loominguga. Selleks võid olla füüsik, matemaatik, sa võid olla autojuht, ükskõik, kasvõi kassapidaja, vahet ei ole. Aga kui sa suhtud elusse loominguliselt, et sa suudad elu näha nii, et tal on alati võimalus olla paindlikum, mitte nii pragmaatiline, siis see ongi ilus. Mulle meeldiks, et kõik ei oleks nii tavaline.“ 

Vaariku sõnul ei ole tal „Ema Gourages“ lemmikkohta: „Mul ei ole lemmikkohta, see on ikka terve pikk kaskaad, mis tuleb läbi mängida. Võin teile tuua sellise näite, meil alles hiljuti oli „Ema Gourage“ ühes etenduses üks väga ilus stseen. Lihtsalt meie jaoks väga väga kaunis stseen ja loodetavasti paistis see ka saali. Ma tahan lihtsalt öelda, selleks, et tekiksid need ilusad õrnad kõrged seisundis olemised, nagu teatrikeeles öeldaksegi pilotaažina, siis see lend on väga kõrge ja tekib tõesti mingi tardumus, inimesed saalis on ka nagu tardunud, et mis see on, selleks tuleb tohutult tööd ette teha, sa pead tundide viisi töötama selleks, et tekiksid need hetked. See on natukene jälle liiga spetsiifiline jutt, aga ma tahan öelda, et kui me alustame seda esimese lauluga ja lõpetame viimase lauluga, siis terve see vahepealne aeg tuleb seal olla ja see kõik on väga ilus.“ 

Kuid mis on need põhilised näpunäited, mida näitleja soovitab noorele näitleja teed alustavale inimesele. „Kui sa soovid ja tahad käia rohkem vaatamas, siis tee seda, see ei pea olema ainult teater, ükskõik mida võib vaadata, aga kindlasti tuleb jääda usaldama oma maitset. Ühesõnaga, usaldada oma tundeid, usaldada oma südant sellest tekibki lõpuks maitse. Mida sa siis usaldad ja kuidas sa midagi tunnetad, tajud, mida sa näed ja seda peab hästi palju usaldada, sest minu meelest ainult nii on võimalik luua see baas, millega üldse alustada, et lõpuks loed kirjandust ja teatrijuttu juurde ning õpid koolis või ükskõik, see on kõik hilisem, mis sealt tuleb. Näitlejaks ei pea hakkama, näitleja peab olema. Seal ei loe ükski kellaaeg, ükski kuupäev, ükski vanus, miski ei kehti, sa lihtsalt oled, sa tahad seda rääkida, teha."

Fotode autor: MarkoG