Abituriendid C1 taset püüdmas

2. mail toimus abiturientidel järjekordne riigieksam. Oma teadmisi pandi proovile seekord inglise keeles. Sügisel võimaldati 12-nda klassi õpilastel soovi korral sooritada CAE test, milles paljud testi tegijatest saavutasid kõrgeid tulemusi. Testi tegemine vabastas praeguse riigieksami tegemisest, mistõttu oli eksami tegijaid selle võrra vähem. Maikuu meediatiim intervjueeris eksaminante, et teada saada, mis osutus kõige raskemaks ning, kuidas saaks inglise keele riigieksamiks ennast paremini ette valmistada.

Kas sul oli kindel punktisumma, mida eksamile püüdma läksid ning, kuidas oled enda sooritusega rahul?

Anu: Eksamile minnes ei olnud mul kindlat eesmärki. Pigem soovisin asjaga lihtsalt ühele poole saada. Sooritusega olen rahul, tunnen, et enam-vähem õnnestus.

Reimo: Eesmärk oli saada üle viiekümne punkti. Oma sooritusega ma rahul ei ole, kuna tunnen, et oleksin paremini saanud teha.

Ragnar: Mul otsene eesmärk või selline puudus, kuna inglise keele eksamit mu ülikooli sisseastumisel ei vaadata. Siiski oleks iseenda sisemise ego rahuldamiseks vaja maksimaalselt tulemust, kuna 3 aastat tööd on tehtud ning nüüd oli aeg oma teadmised mängu panna. Samuti kui ma ei eksi, siis 75 punktiga on minu nii öelda kohustuslik tase omandatud, seega oleks tore vähemalt 75 punkti saada. Ma usun, et ma jään rahule. Võrreldes eesti keelega oli närv tunduvalt väikesem - võib isegi öelda, et puudus, kuna inglise keeles ei anna just väga palju eksida. Võrreldes närvi puudumisega algas kohe sujuv töö. Ja miks ma olen rahul - sest ma usun, et ma sain ilusti kõigega hakkama. Ei olnud otsest olukorda, kus oli peata olek. Kindlasti mõni kõhklus mõnes kohas tekkis, kuid kellel ei tekiks?

Mis valmistas enim raskusi?

Anu: Enim valmistas raskusi kirjalikus osas report kiri, sest selle vormistus ning ülesehitus oli täiesti ununenud.

Reimo: Enim raskusi valmistas kuulamine, kuna rääkija rääkis väga kiiresti.

Ragnar:  Enim raskusi tekitas kuulamine. Ei ütleks, et see niivõrd keeruline oleks olnud, lihtsalt üks ülesanne jäi kergelt öelda arusaamatuks. Kuid siiski sain kõik ilusti vastatud ja usun, et ka õigesti.

Kumb valmistab sulle rohkem raskusi, kas suuline või kirjalik?

Anu: Rohkem valmistab raskust suuline osa, sest ma ei ole varem inglise keele eksamit teinud ning ei tea täpselt, kui soravalt rääkida tuleb.

Reimo: Minu puhul valmistab rohkem raskusi rääkimine, kuna ma ei tunne ennast kindlalt, kui räägin inglise keeles.

Ragnar: Ma ütleks et suulisel ja kirjalikul mõlemal on omad plussid-miinused. Kuid ma ütleks, et kirjaliku osa kuulamine võib olla keerulisem kui näiteks suulise osa monoloog. Kuulamises sa ei pruugi jutust aru saada, aga suulises osas oskab igaüks midagigi öelda. Kui analüüsida mõlemat kuulamist ja suulist osa, ütleks, et kuulamisel on potentsiaalselt võimalik kaotada rohkem punkte, kui seda on suulises osas.

Milliseid soovitusi annad inglise keele eksamiks õppimisel?

Anu: Inglise keele eksamiks õppimisel võiks rohkem neid erinevaid kirju vaadata ning need enda jaoks rohkem lahti mõtestada.

Reimo: Räägi palju tunnis, kuna tänu sellele paraneb sinu eneseväljendusoskus ning kui sõnavara on nõrk, siis õppida rohkem sõnu, mida saab kirjandis ära kasutada.

Ragnar: Raske on anda konkreetseid soovitusi, kuid üks kindel reegel kehtib igalpool - hard work pays off. Kui sa käid ilusti tunnis kohal ja õpid järjepidevalt, oled sa kindlasti eksamiks valmis ning suudad hea tulemuse tuua. Võibolla mingil määral parandab inimese inglise keele oskust see ka, kui ta saab pidevalt suhelda teiste inimestega väljaspool kooli inglise keeles. Mulle õnneks on selline asi võimalik, kuna mul on mitmeid sõpru ja tuttavaid, kellega ma suhtlen inglise keeles ning samuti tuleb ka tööl olles vahetevahel praktiseerida oma oskusi.

Soovime lõpuklassidele kivi kotti ka viimaseks riigieksamiks!

Intervjuu: Sandra V & Liisa