Monday, May 1, 2017

PORTREELUGU: Palavikuga kooli ei tulda!

Aprillis kajastame meie kooli medõde Maris Viisimaad, kelle poole pöördutakse iga murega ning kes on toeks igas situatsioonis.

Kui kaua te olete meie koolis medõena töötanud ja kuidas te sattusite siia majja tööle?

- Ma olen töötanud 8 aastat ja tulin siia haiglast töölt, kus ma töötasin hoopis teises vallas selles mõttes, et ma olin kirurgias tööl ja mitte üldse ei tegelenud lastega ja see on mulle uus ala, selles mõttes oli ja mõtlesin et tulen hetkeks, korraks, sest et oli käsil töökoha vahetus ja nüüd olen paiga peale jäänud.

Kas te olete rahul oma tööga?

- Kui ma nii kaua olen siin olnud, siis ilmselt ma olen rahul. Väsitav on, lapsi on palju, peaaegu 1000 koos õpetajatega, aga üldiselt olen rahul.

Kas teil on juhtunud mõni huvitav või naljakas seik siin koolimajas?

- Iga päev on huvitav ja iga päev on naljakas ja iga päev on ka muret täis. Hirmu teevad igasugused luumurrud ja üldse laste hirmutav ringi jooksmine ja tormamine. Minu arust on lapsi liiga palju selle nelja korruse peale, eriti väikeste pool, suured enam ei jookse nii hullusti. Traumad on kõige suurem mure meie koolis.

Milline näeb välja teie tavapärane tööpäev?

- Nonii, tulen hommikul tööle ja üsna sageli ootavad mind juba paar õpilast ukse taga nii nagu perearsti vastuvõtul, sest vanemad on öelnud, et tuleb minna kooliarsti juurde, kuigi mina ei ole kooliarst ja rõhutan seda igal sammul. No siis püüan panna arvuti sisse ja vaadata, lugeda, kas keegi on kuskil traumapunktis käinud, seda ma näen siis päeva jooksul, kes on haiglasse sattunud, neid näen koolinimekirjast ära. Ja siis hakkavadki lapsed käima, kellel on peavalu, kõhuvalu, kes on söömata ja nii edasi.

Kas te tahaksite oma töö juures midagi muuta, midagi näiteks paremaks teha?

- Ma tahaks tegelikult rohkem koostööd teha lapsevanematega, et ma sooviksin, et nad võtaksid rohkem osa oma lapse tervisekasvatusest, eriti kui ma neid taga ajan ja otsin seoses vaktsineerimistega ja kui ma tunnen, et mõni laps on väga haige ja ta peab kuskil arsti juurde minema, siis on raske see koostöö koha leidmine.


Intervjuu: Kertu ja Uko
Pilt: Uko

No comments:

Post a Comment